Gavdnjejuvvon lea humoristtalaš ja musihkalaš muitalus ráhkisvuođa ja bearašárbevieruid botkema birra, mii lea čájehuvvon Finnmárkkus ja Oslos dán dálvvi ja giđa. Gáldu: beaivvas.no(Foto: Johan Mathis Gaup)
Áŋgiris prošeakta muhto váilevaš boađus
Beaivváš Sámi Našunálateáhter gieđahallá dehálaš fáttáid nugo bonju identitehta, árbevieruid ja gullevašvuođa sin ođđa bihttás, namalassii Gavdnjejuvvon. Áŋgirvuohta lea čalmmus, muhto čájálmasas rahčet addit karakteraide ja relašuvnnaide dan dramáhtalaš ollislašvuođa maid tematihka gáibida.
Kultuvraráđi Áigečálaortnet ja Sámi kritihkka leat dorjon ášši, ja ášši lea oassin prošeavttas loktet ovdan nuorra sámi árvvoštalliid. Oversettelse til nordsamisk ved artikkelforfatter Vegard Bjørsmo. Les saken på norsk her.
Iluin ja vuordámušaiguin čohkkedit teáhtersállii. Lea Beaivváš Sámi Nášunálateáhtera maŋimuš čájáhus Gavdnjejuvvon bihttás, ja dat dáhpáhuvvá institušuvnna ruovttubáikkis Guovdageainnus.
Anne Berit Anti lea bihttá čállán ja Kristin Bjørn fas lea bagadallan. Bihttás lea bonju tematihka, ja čálmmustahttá konflivttaid mat sáhttet ilbmát go lea sihke bonju ja sápmelaš, ja dán vuorus maiddái go dasa vel sieguha vuordámušaid čadnon boazodollui. Tematihka ánssáša sihke kompleaksitehta ja duođasin váldot.
Lávddis leat gergosat ja čuovga jáddaduvvo.
Gavdnjejuvvon lea humoristtalaš ja musihkalaš muitalus ráhkisvuođa ja bearašárbevieruid botkema birra, mii lea čájehuvvon Finnmárkkus ja Oslos dán dálvvi ja giđa. Gáldu: beaivvas.no (Foto: Beaivváš Sámi Našunálateáhter)
«Don it dieđe mo dáppe lea»
Bihttás čuovvut Elle, studeanta gii maiddái lea árbbolaš bearraša boazodollui, ja geas vurdojuvvo náitalit Máhttiin. Go Elle deaivá norgalaš Lise állaskuvllas, de bohciida váttes mearrádus gaskal geatnegasvuođa ja háluid, gullevašvuođa ja iešrealiserema.
Visuálalaččat čájálmas ásaha álggus jo scenalaš máilbmi man álkit sáhttá heivehit iešguđetge miellalágiide, ja nu šaddet ge čuovggat ja lávdehápmen dán buvttadeami nannoseamos áđain.
Muhto de boahtá veahážiid mielde dovdu ahte dat dramáhtalaš sisdoallu eambbo bájuha dan sadjái go suokkarda. Dialoga ja neaktin šaddá muhtomin badjelmeare deklamatoralaš, karakterat muitalit midjiide maid sii dovdet, dan sadjái go diktit konflivtta bohciidit dáhpáusaid ja ovttasdoaibmama bokte.
Lávdehápmen ja čuovggat bissut leat čájálmasa buoremus osiin, čállá min árvvoštalli. Govva: Johan Mathis Gaup (Foto: Johan Mathis Gaup)
Sáhttá dan láhkai vásihit daid karakteraid eambbo sin funkšuvnnaid ja ovttagierdán attáldagaid mielde bihttás, son gii lea fuolastuvvon, son gii áigo vuosttildit, son gii suhttá, dan sadjái go diktit daid karakteraid ovdánit bihtá mielde. Nu hilgu maid ahte geahččit nagodit emošuneallalaččat čatnasit ja čuovvut omd. váldokaraktera siskildas konflivtta. Váldokarakterii Ellii maiddái muitaluvvo ahte Sámis ferte oahpat ráhkistit gean háliida.
Dasa Elle vástida konfliktaneavvuin man bures lea gullan ovdal: «Don it dieđe mo dáppe lea». Nu maiddái álkiduvvo konflikta bihttás ja dahká bihttá dramáhtalaččat unnán
hirpmáhahtti.
Váldorollas Elles, man Anja Bongo neaktá, lea muhtomin buorre komedálaš timing, muhto son rahčá juogo iežas rolla áddejumiin dahje ahte teaksta lea čállon menddo monotonan. Govva: Johan Mathis Gaup (Foto: Johan Mathis Gaup)
Rahčá dramaturgalaččat
Váldorollas Elles, man Anja Bongo neaktá, lea muhtomin buorre komedálaš timing, muhto son rahčá juogo iežas rolla-áddejumiin dahje ahte teaksta lea čállon menddo monotonan.
Ledige stillinger
Elle karaktera ovdána unnán bihtá mielde, ja áidna doaibma dan karakteras šaddá dalle guoddit dan siskildas konflivtta. Eará mii hirrá lea casten, gos earret eará almmáiolbmot leat dan mađe boarráset go eamideaset, ahte dat fas váikkuha man jáhkehahtti relašuvnnat šaddet. Šaddá váttis jáhkkit relašuvnnaide go ahkeerohus šaddá nu čalmmus, ja go ii adressere dan.
Bihttás neaktá maiddái Iŋgá Márjá Sarre gii orru áidna gii seamma áigge neaktá guovtti guovddáš namahuvvon rollaid. Dan sii leat čoavdán dan láhkai ahte Sarre govdaha iežas lihkastagaid, ja muhtomin bidjá čalbmeglásaid ja čuožžu čilggiin gehččiide. Muhto dat moive go šaddá muhtomin váttis karakteraid sirret, ja šaddá maid ártet go dušše okta neavttár dahká dan bihttás.
Dalle orru eambbo dego praktihkalaš čoavddus dan sadjái go bures jurddašuvvon dáiddalaš váljjejupmi.Dramaturgalaččat čájálmas iige álo doaimma. Máhtte introduserejuvvo menddo maŋŋit, ja dan lahkái šaddá váttis vásihit albma láhkai makkár mearrádusas Elle lea, go ferte válljet gaskal Máhtte ja Lise. Elle ja Lise guossaba maiddái hui johtilit sudno relašuvdnii, go oanehaš intiimasekveanssa bokte studeantakroas galgaba ráhkásmuvvat.
Gavdnjejuvvon / Drevet. (Foto: Johan Mathis Gaup)
Scenas stoahkaba sisten, mii loahpalaččat báhcá sudno veahá infantiliseret, ja dat ge báidná mo mii oaidnit sudno ráhkisvuođa. Sudno scenain šaddet eambbo illustreret ráhkisvuođa dan sadjái go diktit dovdduid sajáiduhttit, ja dan láhkai eat beasa albma láhkai bovdejuvvot relašuvdnii. Leaba go soai buorre nubbi nubbái? Man dehálaš dát duođai lea Ellii? Maid Elle háliida?
Dahkojierbmi musihkkáriid sajis
Koreográfiija lea sierra kapihtal. Máŋga produkšuvnnain leat Beaivvážis geahččalan lasihit dánsunosiid. Dás dat ii doaimma. Lihkastagat leat stiivá, dánsunoasit bissehit muitalusa, ja lihkastagat orrut maid heivehuvvon neavttárjoavkku ahkái ja váilevaš dánsunmáhtuide. Bohtosii šaddet máŋga kompromissat. Referánssat Bollywood-estetihkkii veahkeha unnán go mii jo rahčat jáhkit situašuvnnaide.
Musihkka, maid Roger Ludvigsen lea vuolláičállán, gokčá olles čájálmasa veháš boaresáigásaš EDM/pop-musihkain. Musihka gulat čađat, ja muosehuhttá eambbo go lasiha. Teavsttat šaddet maid muhtomin banála. Ráhkisvuođascenain geardduhuvvo sátni «ráhkisvuohta» diekkár vuogi mielde man dávjjit gulat reality-TVes go dramátihkas. Luohti ja vokálat leat muhtomin váddá dovdat. Dain lea amas tekstuvra.
Máŋga produkšuvnnain leat Beaivvážis geahččalan lasihit dánsunosiid. Min árvvoštalli oaivvilda ahte ii álo doaimma seammá bures. Dás oaidná Ida Klem gii neaktá Lise. Govva: Johan Mathis Gaup (Foto: Johan Mathis Gaup)
Go maŋŋá čilgehuvvo ahte dahkojierbmi lea adnon produkšuvnnain ja vokálain, de čielgguda ášši. Geavahit dahkojierpmi osiiguin musihkas lea miellagiddevaš ja áigeguovdilis jurdda, muhto buktá seammás gažaldagaid man dáiddalaččat sajáiduvvon buvtta lea, aŋge dákkár čájálmasas mas lea fáddá identitehta, gullevašvuohta ja árbevierru.
Čoavddus dahkojierpmi geavahit maid mielddisbuktá prinsihpalaš gažaldagaid, nugo manin stáhtalaš teáhter vállje atnit dákkár neavvuid dan sadjái go virgádit musihkkáriid ja vokalistaid.Lávdehápmen ja čuovggat bissut leat čájálmasa buoremus osiin.
Čuovga hápme čađat čáppa lanjaid ja scenamolsumiid. Álkes čoavddus gálvvuiguin, man sáhttá jorggihit ja sirdit, doaibmá bures. Daiguin huksejit bihttás iešguđetge lanjaid, sihke ruovttuid ja ávvudoaluid, seammá áigge go čuovga lasiha ivnniid ja mielaid. Mearrádusat mat leat dahkon dan visuála ossodagas addá čájálmassii čielga estehtalaš rámma, vaikko lávdedávvirat gisset eambbo karikerta estetihka guvlui.
Álkes čoavddus gálvvuiguin, man sáhttá jorggihit ja sirdit, huksejit bihttás iešguđetge lanjaid, sihke ruovttuid ja ávvudoaluid, seammá áigge go čuovga lasiha ivnniid ja mielaid. Govva: Johan Mathis Gaup (Foto: Johan Mathis Gaup)
Lihkostuvvá nuoraidčájálmassan
Čájálmassan nuoraide nagoda Gavdnjejuvvon dahkat fáttá olámuddui, ja addá dan láhkai nuorra gehččide fálaldaga oaidnit bonju sámi vásáhusaid, mat ain hárve ožžet saji lávddiin. Soaitá leat justa dát hállu čájálmasain gulahallat čielgasit mii dahká ahte karakterat masset veahá guovttečilggolaš attáldagaid, mat dasto livčče dahkan konflivtta eambbo oahpis ja ealas.
Gavdnjejuvvon háliida ollu ja lea dehálaš prošeakta. Bihttás čájehit fáttáid mat ánssášit čájehuvvot lávddis, ja dat šaddá maid cealkámuš Beaivvážis ahte háliidit hástalit ja ođasmahttit narratiivaid. Seammás guođđá čájálmas dovddu ahte boađus lea váilevaš, ja ahte karakterain ja konflivttas livččii sáhttán leat eambbo mángadáfotvuohta ja dramáhtalaš frikšuvdna. Áŋgirvuohta bihttás lea čielggas. Gažaldat šaddá dasto dalle jus boahtte lávkkis šáhtášii duostat bovdet eambbo emošunealla riska, ja diktit gehččiid boahtit vel lagabui bártiid ja čuolmmaid.
Gavdnejuvvon. (Foto: Johan Mathis Gaup)
Friddjateáhter beivviin, dáiddalaččat aiddolaš ásahussii
Dán árvvoštallamis maiddái deattuhuvvo ahte Beaivváš lea teáhter mii lea rievdadeamis. Teáhteris čađat dovddahit čielga áŋgirvuođa stuorideami guvlui, stuorát buvttademiide ja ovttasbargguide. Dát lea rievdadeapmi mii speadjalastá dálááiggi gos sámi dramatihkka ja lávdedáidda oažžu eambbo fuomášumi, kredibilitehta ja oinnolašvuođa.
Gavdnejuvvon. (Foto: Johan Mathis Gaup)
Go dramatihkkarat nugo Siri Broch Johansen faske nationála Ibsenbálkášumi, stuorra namaid vuostá, seammás go eambbo ja eambbo sámi lávdedáiddárat gerget oahpuideasetguin, de čavget maid vuordámušat institušuvnnaide mat áigot hálddašit suorggi, ja main lea ahtanuššanvejolašvuođat suorggis.
Dan dihte boahtá maid lunddolaš gáibádus Beaivvážii háliidit loktet iežaset buvttademiid sin friddjateáhter beivviin, áŋgiris ja dáiddalaččat aiddolaš ásahussii. Dát árvvoštallan lea ovttaláhkai iešalddis vihtan ahte teáhter-Sápmi lea rievdadeamis.Kritihkka ii boađe šat dušše olggobeal oainnus, muhto siskildas, jienain main leat iežaset vásáhusat, sajáiduvvon sihke sámivuođas ja bonju identitehtas, ja main leat oahpisvuohta lávdedáiddalaš práksisii. Dat fas rahpá earálágan ságastallan, dakkár mii ii dušše árvvoštala, muhto maiddái hástala, ja nágge ahte áŋgirvuohta ferte hástaluvvot kritihkálaš vuosttildemiin vai ahtanuššat.
Gavdnejuvvon-ensemblet. (Foto: Johan Mathis Gaup)
Fáktá:
- Čálli/Av/Written by: Anne Berit Anti
- Bagadalli/Instruktør/Director: Kristin Bjørn
- Koreográfa/Koreograf/Choreographer: Eva Svaneblom
- Lávde- ja bivttashábmejeaddji/Kostymedesigner og scenograf/Set and Costume designer: Bård Lie Thorbjørnsen
- Čuovgahábmejeaddji/Lysdesigner/Light designer: Øystein Heitmann
- Šuokŋadahkki/Komponist/Composer: Roger Ludvigsen
- Neavttárat/Skuespillere/Actors: Marte Fjellheim Sarre, Anja Bongo Bjørnstad, Ingá Márjá Sarre, Nils Henrik Buljo, Paul Ol Jona Utsi, Iŋgor Ántte Áilu Gaup, Ida Klem.
- Šuoknadahkki ja Sánit/komponist og Tekst «Cummá»: Bernt Mikkel Haglund, Johan Ánte Utsi
- Goziheaddji/Inspisient: Olena Hætta
- Vuoiddashámat/Maskedesign: Mette Noodt
- Giellabagadalli/Samisk språkkonsulent: Berit Margrethe Oskal
- Suomagieljorgaleaddji/Finsk oversettelse: Anitta Suikkari
- Neavttárat/Skuespillere: Anja Bongo Bjørnstad, Marte Fjellheim Sarre, Ingá Márjá Sarre, Ida Klem, Nils Henrik Buljo, Paul Ol Jona Utsi, Iŋgor Ántte Áilu Gaup
- Bivttásduojárat/Kostymemakere: Galina Urusova, Hilly Sarre, Ellen Sire Triumf
- Lávdedávvirat/Rekvisitter: Gerlinde Thiessen
- Buvttadus- ja čájálmasteknihkarat: Ole Thomas Nilut, Olav Johan Eira, Jan Cato Nilut, Asko Salmela, Øystein Heitmann, Svein Egil Oskal, Henrik Triumf Jacobsen
- Plakáhttahábmejeaddji/Plakatdesign: Aslak Mikal Mienna
- Prográmmahábmejeaddji/Programdesign: Kerstin Degerlund
- Govvejeaddji/Fotograf: Johan Mathis Gaup
- Buvttadusveahkki/Produkjsonsmedarbeider: Anni Rauna Triumf
- Cavgileaddji/Sufflør: Aina Susanne Førster, Rawdna Carita Eira
- Buvttadeaddji ja sadjásaš hálddahusjođiheaddji/Produsent og konstituert adm.leder: Elle Mari Dunfjeld Oskal
- Diehtojuohkinjođiheaddji/Informasjonsleder: Brita Triumf
- Giitosat/Takk til: Máret Julianne Gaup, Ina Máret Gaup, Sara Ellen Anne Buljo Eira, Viktoriia Iushkova, Bernt Morten Bongo
