ISÁK (Foto: Patrik Westli)

ISÁK: It šát duolmma mu

ISÁK-nammasaš joavkku nuppi skearru namma lea «Roasut». Dás váldet ovdan lossa fáttáid otná servvodagas, nugo áitagat, vahágat ja vuoittáhallamat. Joavkku njunuš, Ella Marie Hætta Isaksen ii leat čiegadan su nanu servvodatáŋgiruššama ja lea gearggus musihka bokte ain rahčat dehálaš áššiid nammii.

Kalender

Operapub på Grønland Boulebar

24/02/2024 Kl. 19:00

Oslo

Islandsk utbrot i Bergen

24/02/2024 Kl. 18.00

Vestland

Opera og Gourmet på Ekebergrestauranten

28/02/2024 Kl. 18:00

Oslo

DUESUND

28/02/2024 Kl. 20:00

Vestland

Samisk oversettelse: Brita Åse Norlemann
Her kan du lese intervjuet med Ella Marie Hætta Isaksen på norsk.

– Váttis ráhkadit dan nuppi skearru? Ella Marie Hætta Isaksen jurdila veaháš ovdal go bohkosa ja biehttala čuoččuhusa. Ii sin mielas gal leat leamaš nu váttis ráhkadit dan nuppi skearru, vaikko láve daddjot ahte lea nu váttis. Baicca lea leamaš fiinna áigi jovkui ráfis buđaldit musihkain dál go Covid19 lea bissehan measta juo dadjat visot máilmmis. Son čilge ahte sis lea eanet iešluohttámuš dál ja dovdet rámisvuođa ja oadjebasvuođa joavkku dáfus.
– ISÁK lea eallán 4 jagi ja lea stuora erohus das mot dalle leimmet ja mot dilli lea dál. Dalle geahččalattaimet, vikkaimet dego gávnnahit geat leat mii oktiibuot. Dál leat láddan ja diehtit makkár jietnagovva mis galgá leat, son čilge.

Ella Marie lassin čuojaheaba Daniel Eriksen ja Aleksander Kostopoulus ISÁK joavkkus. Ella Marie šattai fáhkkestaga dovddusin olles Norgga álbmogii go vuittii Stjernekamp nammasaš lávlungilvvu NRK TV:s. Muhto dan ovdal lei son juo oahpes namma sámi musihkkamáilmmis, earret eará go nuorran vuittii Sámi Grand Prix gilvvu. Ja vaikko Ella Marie ain lea nuorra, de lea olahan olu oanehis áiggis. Earret eará lea dál válbmen nuppi skearru ISÁK joavkkuin.

Sii čilgejit ahte Roasut-sáni sáhttá geavahit go govvida stoarpmaid. Sáhttá geavahit go lea sáhka ovttaskas olbmuid eallima áitagiin. Dahje sáhttá leat sáhka áitagiin ja vahágiin máilmmis muđui, globála birasroasuin.

ISÁK, Oslo World 2018 (Foto: Simen Omland)

Roasut guoskkaha min baluid! Ella Marie čilge:

– Na… dán áigge lea nu ollu man lea váttis hálddašit. Dakkár stuora, váttis jurdagiid birra háliideimmet ráhkadit skearru. Seammás háliidit addit movtta vaikko nu ollu lea váttis ja balddihahtti. Ieš balan ahte sámivuohta galgá ain eanet gillat, jávkat. Mun balan mot dálkkádagat rivdet, rievdadit min birrasiid ja luonddu. Black Lives Matter-boktá mu áŋgiruššama. Ja otná pandemiija lea dehálaš. Leat nu hirbmat olu áitagat min birra, muhto munnje leat sámi bákčasat losimusat. Sámit leat nu guhká gillán vealaheami ja badjelgeahččama. Dat lea addán bákčasiid maid mii buohkat dego árbet ja guoddit iežamet váimmuin. Dáinna dáistalit go stuoraservvodaga áitagat sturrot beaivvis beaivái.

Son guoskkaha boazodoalu. Sámi ealáhus mii bártida nu ollu stuora áitagiiguin. Dálkkádatrievdadeamit. Bártahuksemat ja geaidnohuksemat mat gárččidit guohtuneatnamiid. Bieggamillut, ruvkedoaimmat. Birasgáhttejeaddji Ella Marie dieđiha:
-Roasut! Roasut áitet boazodoalu čađat. Ealáhus ja boazodoallit fertejit gierdat nu ollu garra stoarpmaid; psyhkalaččat, praktihkkalaččat, juridihkkalaččat, dálkkádaga dáfus. Vaikko ieš in gula boazodollui, de dovddan ahte dát áitagat cuhcet maiddái munnje peršovnnalaččat. Mun háliidan čájehit ahte čuoččun boazodalu bealde ja háliidan dego oainnusindahkat man hearkkes dilis dát ealáhus lea.

Ella Marie ii leat goasege ballan čájeheames ahte son lea servvodatberošteaddji olmmoš gii háliida áŋgiruššama bokte dego boktalit servvodaga. Dát guoská sihke veahkaválddálašvuhtii, sámi vuoigatvuođaide, Black Lives Matter, birasgáhttemii.
– Oalle árrat geahččaledje olbmot mu dego jávohuhttit, lohke ahte nissonolmmoš gii lea artista gii álo ábut leat nu suhtus ja dieđihaddat. “Diet ii jođit musihka”, dadje. Ja lei ge váttis munnje náitit oktii servvodatberoštumi ja musihka. Muhto…in hal mun goit nagot doallat njálmmi ja orrut jienajávohaga, himiha ieš.
– Ja lea čájehuvvon ahte lea buorre go olbmot liikojit dasa mii manná veahá čiekŋalebbui, čilge.

Ii son oaivvil ahte olmmoš álo galgá huikit, bealkkašit ja dieđihit. Muhto su mielas berrejit buohkat dahkat ja rahčat dan maid nagodit. Son lea bajasšaddan Deanus, váhnemat goappašagat politiijat. Dál son oaidná ahte lea bajasšaddadettiin oahppan ahte lea lunddolaš dieđihit jus lea juoga mii vuorjá.
– Mun lean leamaš nu lihkkolaš ahte lean oahppan dieđihit unohisvuođaid, eahpevuoiggalašvuođaid. Eai buohkat leat ožžon dan vejolašvuođa.
Munnje lea lunddolaš jođihit rahčamušaid ja searvat áŋgirdemiide.

Ja áiggi mielde leat gártan soames riiddut ja rahčamušat. Álmmolašvuođas riikamediain. Leat fal leamaš olu roasut. Lea guoskkahan veahkaválddálašvuođa lagas birrasis, definerenfámu, Joika-biergogáhkuid, birasgáhttema, sámi vuoigatvuđaid.
– Vuoi, go lean gillán ollu cielaheami! Muhto dovddan ahte lean dárbbašan dáid dáistalemiid, go dál lean čađa givron. Mus lea dál albma nanu olggoš mii gierdá ollu. In bala searvames riidduide. Soaittán dál gierdat vel eanet, vel unnit baluin áŋgiruššat váibmoáššiid. Riekkis lea ollašuvvan. Mun gierddan! It šat duolmma mu.

Vuosttaš skearru namma lei Ealán. Dagbladet-áviissa árvvoštalli oáivvildii ahte lea duostilis skearru, ahte Ella Maries leat dehálaš áššit maid háliida ovdanbuktit ja ahte joavku lea dehálaš servvodatdigaštallamiin. Dát nubbe skearru guorrá seamma bálgáid, vaikko lea váttis seaguhit poitihkkalaš áŋgoiruššama musihkain ja poesiiain.
– Vuosttaš skearrus lei eanet deaddu veahkaválddalašvuođas ja feminismas. Vaikko diet ain leat dehálaš fáttát, de geahččalit dáinna nuppi skearruin loktet peršpektiiva badjelebbui ja dobbelii.

Musihkka lea sutnje sieludálkkas, terapiija. Musihka bokte ovddida fáttáid mat boktet su beroštumi. Ja dat lea oba olu. Maŋemus áigge lea čuvvon USA politihkkalaš eallima.
– USA-válgga boađus lea geahpidan mu váimmu. Máilbmi lea dego veahá čuvggodan. Doppe lea maiddái Black Lives Matter-lihkadus boktán olu jurdagiid ja leat ráhkadan Fighter-nammasaš lávlaga dan birra. Nállevealaheami gávdná juohke sajes, maiddái dáppe Norggas ja dan eat ábut viggat čiegadit. Mii fertet buohkat čájehit oktiigullevašvuođa ja árvvusatnit girjáivuođa. Iešguđetláganvuođat čábbudahttet, oaivvilda Ella.

Die… veahá lossa duođalašvuohta ovdal go fas ihtet sus mojit.
– Muhto.. don dieđát.. eai roasut gávdno dušše servvodagas. Roasut gávdnojit maiddái priváhta eallimis ja diehttelasat ráhkisvuođas. Ráhisvuođa namas sáhttá olmmoš massit oalát perspektiiva. Roasut-skearrus leat guokte lávlaga mat lea dušše fal mu ráhkisa birra.

Vuoi, man gievra. Dat lea inspirašuvdnan.

Soames eará gii sutnje mearkkaša olu, lea Mari Boine.
– Son lea duostan ja veadján nu ollu! Sus ii leat leamaš nu lihkku ahte oallugat dorjo su. Mun in oba ipmir ge mot son lea nagodan nu olu, nu okto. Vuoi, man gievra. Dat lea inspirašuvdnan.

ISÁK, Oslo World 2018. (Foto: Lars Opstad)

Bajasašaddadettiiin Ella Marie guldalii sámi musihka, gulai sámegiela radios. Nuorran jurdilii dasto ahte sámi muishkka gusto lea vejolaš. Ja 11-jahkásažžan čálii vuosttaš lávlaga.
– Lávlun ja lávdi lea stuora oassin mus ja mu identitehtas. Go Covid19 lea dagahan ahte eat beasa deavvadit earáiguin, čuojahit sidjiide geat háliidit min gullat…de dat lea leamaš nu lossat, measta ballen ahte dat duššada mu.
Váillahan dien eallima. Dovddan guorusvuođa, muhto jurddašan ahte buot šaddá fas buorren. Goas nu beassat fas čuojahit ja dasa illudit.

Ahte musihkka šattai mu eallin, lea munnje buot stuorámus skeaŋkan.

Son deattuha ahte dál son diehta gii son lea, maiddái musihka dáfus. Son lea gullan sámi artisttaid birra geat eai hálit guoddit dien nama: sámi artista. Ballet ahte sámi artista-namahus veaddá sin, gárččida ja bágge sin leat nu mot vurdojuvvo “sámi artistas”. Diet ii vuorjja Ella Marie.
– Mun barggan hui dihtomielalaččat, válljen buot hui dihtomielalaččat. Mun gal loavttán hirbmat bures iežan hiŋgalis go lean ieš váldán kontrolla gosa galggan. Ahte musihkka šattai mu eallin, lea munnje buot stuorámus skeaŋkan. Dat duhtada mu dárbbuid ja addá giitevašvuođa eallimii.

For å kommentere og diskutere artikkelen må du være logget inn på Facebook. Dersom du har en mening du ikke får postet her kan du alltid sende oss en e-post.